peale teist kodusistumisepäeva hakkan vigaseks vist muutuma. ilma päikse ja värske õhuta hakkan lolle asju tegema, pealegi kui aju õppimisega veel üle koormata. mul õnnestus täna kaks korda paremasse pöidlasse lõigata. tundusid väikesed haavad, aga kuidas alles verd tuli. imelik. mõni aeg pärast endale sisselõikamist tahtsin ahju lahti teha (kõik need vigastused toimusid toidu tegemise ajal), a mõnusalt läks käsi kuuma ääre vastu. nüüd on selle koha peale paksem krobeline nahakiht tulnud ja seda katsuda on lahe, a esimesed tund aega oli küll piin. nüüd siis tean, mida tunnevad põllumajandusloomad, kui neid märgistatakse kuuma rauaga.
tahaks juba väga, et see esimese seesi aeg läbi saaks. tõsiselt masendav enesetunne on. ma pole oma tulemustega siiamaani üldse rahul ja tean, et oleksin paremini suutnud, kui oleksin rohkem õppinud. tüüpiline mina, eks, jätan asjad viimasele hetkel, a siis avastan, et ups, olen ülikoolis ja siin tähendab asjade jätmine viimasele hetkel nende mahukuse tõttu feili, kui just räme geenius ei ole (mida ma kindlasti ei viitsi olla).
No comments:
Post a Comment