Thursday, July 29, 2010

Lõpuks kodus

Nonii, juuli oli minu jaoks tõenäoliselt selle suve ja vb üldse aasta kiireim kuu. Juuli alguse veetsin Hiiumaal, Fantasti muusikafestivalil, kus andsin oma panuse toitlustusmeeskonna tegevusse. Seal tuli minust välja kokkamiskoletis ja päevad läbi ma vist ainult tegingi süüa. Isegi ühtegi bändi ei näinud. Samas ma väga ei kurda, sest mulle meeldib asjalik olla ja endast maksimumi anda. Pärast Hiiumaad sain kodus päeva puhata ning pärast seda kohe uuesti reisile. Seekord siis veidi kaugemele ja Eestist välja. Nimelt Itaaliasse. Loodus oli seal ikka täiesti lummav. Kõrged mäed, värviline floora, loomad, keda Eestis naljalt ei näe (mägikitsed), sõbralikud kohalikud ja paljud muud positiivsed elamused jätsid mulle kustumatu mulje. Kuid kõike, mida Itaalias tegin, ma siiski paljastama ei hakka, vaevalt see isegi väga huvitav oleks. Pärast Itaaliast naasemist sain jällegi päeva-paar puhata ja siis uuesti välismaale. Kuu viimaseks reisiks jäi Fluff fest Tšehhis. Käisin seal ka eelmine aasta ning pean jätkuvalt tõdema, et sarnase atmosfääriga hardcore festivali Euroopas naljalt ei leia. Maitsev vegan toit, zine'i raamatukogu, päev läbi näidatavad filmid, tõeliselt head bändid ja muusikast ning selle taga paikenvatest ideedest huvitatud inimesed tegid sellest festivalist meeldejääva elamuse. Kahjuks küll ei saanud ma festivali nautida nii palju, kui oleksin tahtnud. Nt ei saanud ma paari bändi näha ja ei saanud ka teise päeva õhtul diskole minna ja kolmanda päeva õhtul afterpartyle minna. Seda ühe väikese õnnetuse pärast. Nimelt olin Vitamin X'i ajal lava ees ja küllalt üksi ning õnnetult kombel ei näinud üks stagediver seda ette. Mõni sekund hiljem olime mõlemad maas, kuid tema maandumine lõppes tänu minule küllalt pehmelt, aga mina suutsin kuidagi oma põlvega tema alla nii õnnetult jääda, et venitasin oma parema põlve kõõluse(?) välja. Oi, see oli valus, kuradi valus. Veel praegugi on valus kõndida, kuid paari päeva pärast on loodetavasti asjad nagu enne. Festival ise lõppes pühapäeval, kuid esmaspäeval käisime ametlikult Fluffi afterparty'l Prahas. Alguses kahtlesin pankroti tõttu tõsiselt minemises, kuid kui me lõpuks jõudsime sinna venue ette, ei saanud ma midagi parata. Pidin lihtsalt sinna minema, kuigi rahakott oleks kindlasti hea meelega vastu vaielnud. Kokkuvõttes oli see super otsus, sest seal olid bändid, mille ma oma jalavigastuse tõttu maha olin maganud. Rääkisime seal teiste festivalikülastajatega, šoppasime koos kohalikus poes ja otsisime vegan toitu tšehhi keele mitte-oskavatele ameeriklastele ja hollandlastele. Muidugi juhtus veel igasuguseid asju, kuid ma ei viitsi nüüd ka kõigest rääkida. Sõrmed väsivad ära.

Peace, (ja seda läheb praegu tõesti kõigil hädasti tarvis)
Anita

No comments: