tsiteerides melli :"anita, ma tahan, et sa nägude tegemise asemel vigade peale, läheks edasi. ma tahan, et sa elaks rütmi sisse. ma tahan, et sa vigu tähele ei paneks. ära ole nii krambis."

holy crap, trummide õppimine pole vaid trummide õppimine, elutarkust ja uut perspektiivi saab pealekauba.



ahh, ja praegu istub mu kapis üks väike tuvi. tegelt ta pole üldse väike, päris suur on tuvi kohta. aga väike ja armas võrreldes inimestega ja ma kutsun teda tibukeseks, kuigi ta pole üldse tibu moodi. suur mustjas-hallikas hoopis ja ta nokal on midagi viga, sest see on ebaühtlane ja kühmud on peal. lennata ta ka ei saa. leidsin ta stuudiost väljudes pärast trummitundi otse ukse ees. just nagu ta teadis, et ma tulen ja ootas mind. nägin teda juba enne trenni ka ukse juures, kuid siis ei saanud aru, kas ta on vigastatud või lihtsalt puhkab ühe koha peal. muidugi ei saanud ma teda sinna jätta ja tormasin hiina poodi, kus palusin tibu jaoks kingakarbi. viisin ta niimoodi koju. bussis inimesed ikka piilusid ja uudistasid, miks ma nii kiivalt suvalist kingakarpi kinni hoian ja sõrme kaane ja karbi vahel hoian. eks ikka selles, et õhk sisse pääseks. lollid inimesed.
nüüd üritan teda sööma ja jooma saada, aga ta on hetkel rohkem magamisest huvitatud. mul pole aimugi, kui kaua ta oli juba väljas olnud ja kui läbi ta omadega on. igatahes loodan, et hommikul on tal veel hing sees, sest linnutädi pidi talle siis järgi tulema. loodan parimat...

midam

hehe, mis mul viga on, et nii hea tuju on. aru ei saa. istun kodus ja naeran nagu lollakas, kuigi erilist põhjust ei ole. vahelduseks hea ahahahahhhhaaaa

see aasta tuleb hea, ma tean! ahahahahahaaaa

aaargh, selline fluffi igatsus tuli peale! kuulan just üht üliveidrat tšehhi elektroonibändi, mis ausaltöeldes oli eelmisel suvel minu jaoks fluffil üks peaesinejaid. nad esinesid vist vähemalt kaks tundi, sest ma jõudsin paar korda nende esinemise ajal wc's ja telkide juures käia. ma pole kunagi laivis näinud midagi sellist nagu siis ja tantsisin end suht oimetuks. hea muusika tunned selle järgi ära, et sa lihtsalt oled lava ees ja sind ei huvita, et kell on palju ja sa oled väsinud või et sa üksi oled. ja jääd sinna. tantsima hommikuni.

http://www.youtube.com/watch?v=ax3H-tXYUtU&feature=related

sel aastal jälle!

väiksena polnud midagi, mida poleks lahendanud emal süles olemine. kui vaid praegu asjad nii kergesti lahendatavad oleks...

cut-cut-burn

peale teist kodusistumisepäeva hakkan vigaseks vist muutuma. ilma päikse ja värske õhuta hakkan lolle asju tegema, pealegi kui aju õppimisega veel üle koormata. mul õnnestus täna kaks korda paremasse pöidlasse lõigata. tundusid väikesed haavad, aga kuidas alles verd tuli. imelik. mõni aeg pärast endale sisselõikamist tahtsin ahju lahti teha (kõik need vigastused toimusid toidu tegemise ajal), a mõnusalt läks käsi kuuma ääre vastu. nüüd on selle koha peale paksem krobeline nahakiht tulnud ja seda katsuda on lahe, a esimesed tund aega oli küll piin. nüüd siis tean, mida tunnevad põllumajandusloomad, kui neid märgistatakse kuuma rauaga.
tahaks juba väga, et see esimese seesi aeg läbi saaks. tõsiselt masendav enesetunne on. ma pole oma tulemustega siiamaani üldse rahul ja tean, et oleksin paremini suutnud, kui oleksin rohkem õppinud. tüüpiline mina, eks, jätan asjad viimasele hetkel, a siis avastan, et ups, olen ülikoolis ja siin tähendab asjade jätmine viimasele hetkel nende mahukuse tõttu feili, kui just räme geenius ei ole (mida ma kindlasti ei viitsi olla).

kolmap

vahelduseks on tore olla mitte luuser aka käisin trummitunnis ja õpetaja kiitis mind! jessssss

ülehomme on rooma tsiv eksam, pärast mida veel kaks tükki ja esimene sess siis ametlikult läbi. juba ootan seda aega, jube on kogu aeg õppida ja põdeda, et kas ikka oskan ja mis saab. samas ei viitsiks kogu aeg nii ka õppida, et eksameid ei oleks, aga kontrolltööd oleks nende asemel. sitt lugu igatahes.

vegan sandwich cake

i've been planning to make a vegan sandwich cake for a long time. to my surprise, plant-based sandwich cakes don't seem to be popular, cause i couldn't find any recipes for this salty treat! so i decided to improvise and make my own version of this childhood classic. this is how it looks like:



i'm not a big fan a white bread and try to consume it as little as possible. whenever i do buy it, i try to choose the healthiest ones which contain wholegrain flour and a veriety of seeds.
usually sandwich cakes have mayonnaise, sourcream or some other milk-based stuff between the bread layers. i wanted to make things more interesting and instead of using vegan dairy alternatives, i used lentil spread! luckily that wasn't a bad decision and suited perfectly. though lentil spread is definitely a healthy and tasty choice, this (a bit) chunky grayness doesn't exactly look pleasing to the eye. i don't have problems with how my foods looks like, as long as it tastes fine and is good for me, but some people, especially small children, do. so, to give a little color to this dull-looking cake, i made some guacamole-like puree from avocados, 2 garlic cloves, salt, pepper and smeared it on the top layer. the bright green coating gave the cake a much better look and made it more appetizing. parsley and other greens make for good decorations. i sliced half a cucumber and some sundried tomatoes into small pieces and put them between layers. the crunchy cucumber added a lot of freshness, while the tomatoes added nice sourish flavor to the cake.

a few recommendations: make sure that the lentil paste isn't too liquid, it should be thick and creamy. it doesn't taste that good at all if it's too watery.
add some freshness to the cake by using a variety of fresh vegetables/greens like cucumber, radish, green onion, leek, spinach and paprika.